Täna esmaspäev, 9. november
Öö
1…8°
Pilves selgimistega
Päev
5…9°
Nõrk vihm
Vaikne ookean · nädal 25.10–31.10.2026
El Niño on käes ja tugevneb
Vaikse ookeani ekvaatoriosa Niño 3.4 alal on pinnavesi praegu 3,4 °C soojem kui 1991–2020 keskmine. Siit leiad värsked näidud, selgituse, mida see tähendab maailmale ja Eestile, ning Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi.
1982–83
1997–98
2015–16
1991–92
Praegu
01 Olukord
El Niño 2026–27: mis toimub Vaiksel ookeanil
El Niño tugevust mõõdetakse ookeani pinnavee temperatuuri kõrvalekaldena ekvaatori lähedal. Kõige olulisem on Niño 3.4 ala ookeani keskosas.
Niño 3.4 kahe aasta jooksul
Nädalane kõrvalekalle 1991–2020 keskmisest, °C
El Niño piir +0,5
Niño piirkonnad
Nädal 25.10–31.10.2026
| Ala | Vaikse ookeani | Vesi | Kõrvalekalle |
|---|---|---|---|
| Niño 1+2 | Peruu ja Ecuadori rannik | 26,7 °C | +5,4 |
| Niño 3 | idaosa | 29,5 °C | +4,4 |
| Niño 3.4 | keskosa | 30,2 °C | +3,4 |
| Niño 4 | lääne- ja keskosa | 30,1 °C | +1,4 |
Ametlik mõõdupuu
Kolme kuu keskmine
RONI
+1,97
aug–okt 2026
ONI
+2,46
aug–okt 2026
NOAA kasutab nüüd ametlikult suhtelist indeksit RONI, millest on maha arvatud troopika ookeanide üldine soojenemine. Seetõttu on see traditsioonilisest ONI-st ja nädalanäidust väiksem.
| Nõrk | +0,5…+0,9 °C |
|---|---|
| Mõõdukas | +1,0…+1,4 °C |
| Tugev | +1,5…+1,9 °C |
| Väga tugev | +2,0 °C ja rohkem |
El Niñost räägitakse, kui kõrvalekalle püsib vähemalt +0,5 °C viie järjestikuse kolmekuulise perioodi vältel.
Tugevaimad El Niñod alates 1950
Kolmekuise indeksi tipp, °C
| Sündmus | RONI | ONI |
|---|---|---|
| 2026–27 kestabseni kõrgeim: aug–okt | +1,97 | +2,46 |
| 1982–83tipp: dets–veebr | +2,40 | +2,14 |
| 1997–98tipp: nov–jaan | +2,28 | +2,37 |
| 2015–16tipp: nov–jaan | +2,25 | +2,59 |
| 1991–92tipp: dets–veebr | +2,12 | +1,54 |
| 1965–66tipp: okt–dets | +1,99 | +1,82 |
| 1972–73tipp: okt–dets | +1,97 | +1,84 |
NOAA nimetab praeguse sündmuse puhul ajalooliseks tugevust, mis ületaks kõik El Niñod alates 1950. aastast: kolmekuine RONI +2,5 °C või rohkem.
NOAA ülevaade
8. oktoober 2026
NOAA avaldas 8. oktoober 2026 uue El Niño ülevaate. Loe seda originaalis (inglise keeles).
02 Ilm
Ilm Eestis ja ilmahoiatused
Keskkonnaagentuuri mõõtejaamade päevased näidud ja ilmahoiatused. Andmed uuenevad iga päev kell 13.00.
Ilmahoiatused
Maismaal hoiatusi ei olnud.
Merehoiatused (3)
- Edela- ja läänetuul 8, puhanguti 12 m/s. Laine kõrgus 0,5-1 m. Peipsi järv kuni 09.11 kell 16:00
- Edela- ja läänetuul 12, puhanguti kuni 17 m/s. Laine kõrgus 1-2 m. Soome lahe idaosa 09.11 kell 09:00 – 10.11 kell 06:00
- Edela- ja läänetuul 12, puhanguti kuni 17 m/s. Laine kõrgus 1-2 m. Soome lahe lääneosa 09.11 kell 09:00 – 09.11 kell 22:00
Seisuga 08.11 kell 13:16. Hiljem lisandunud hoiatusi näeb lehelt ilmateenistus.ee.
-
Tallinn
9,2°
Pilves selgimistega
- Tuul
- läänetuul 2,8 m/s
- Puhangud
- 4,4 m/s
- Niiskus
- 77%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Tallinn-Harku
-
Tartu
7,6°
Pilves selgimistega
- Tuul
- läänetuul 3,5 m/s
- Puhangud
- 5,1 m/s
- Niiskus
- 82%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Tartu-Tõravere
-
Pärnu
9,2°
Pilves selgimistega
- Tuul
- läänetuul 4,0 m/s
- Puhangud
- 6,9 m/s
- Niiskus
- 76%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Pärnu
-
Narva
8,1°
Pilves selgimistega
- Tuul
- loodetuul 5,9 m/s
- Puhangud
- 10,0 m/s
- Niiskus
- 80%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Narva
-
Kuressaare
8,1°
Nähtust ei mõõdetud
- Tuul
- läänetuul 5,7 m/s
- Puhangud
- 6,8 m/s
- Niiskus
- 87%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Roomassaare
-
Viljandi
8,4°
Vahelduv pilvisus
- Tuul
- läänetuul 3,9 m/s
- Puhangud
- 5,8 m/s
- Niiskus
- 77%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Viljandi
-
Jõhvi
8,1°
Vahelduv pilvisus
- Tuul
- loodetuul 5,9 m/s
- Puhangud
- 9,0 m/s
- Niiskus
- 79%
- Sademed (1 h)
- 0,0 mm
Jaam: Jõhvi
-
Võru
8,0°
Pilves selgimistega
- Tuul
- läänetuul 3,2 m/s
- Puhangud
- 5,6 m/s
- Niiskus
- 79%
- Sademed (1 h)
- 0,1 mm
Jaam: Võru
03 Prognoos
Eesti ilmaprognoos neljaks päevaks
Keskkonnaagentuuri sünoptikute prognoos kogu Eesti kohta, öö ja päev eraldi. Uueneb iga päev kell 13.00.
Homme teisipäev, 10. november
Öö
−2…+7°
Pilves selgimistega
Päev
2…7°
Nõrk vihm
Kolmapäev 11. november
Öö
−4…+5°
Nõrk hoovihm
Päev
2…7°
Mõõdukas vihm
Neljapäev 12. november
Öö
0…6°
Mõõdukas vihm
Päev
2…6°
Mõõdukas vihm
Esmaspäev, 9. november
Öö vastu esmaspäeva. Pilves selgimistega ilm. Rannikualadel sajab kohati vähest vihma. Paiguti on udu. Puhub edela- ja läänetuul 2-8, rannikul puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur on 1..6, rannikul kuni 8°C.
Esmaspäeval. Enamasti pilves ilm. Kohati sajab vähest vihma. Puhub edela- ja läänetuul 4-10, rannikul puhanguti 13, põhjarannikul kuni 16 m/s. Õhutemperatuur on 5..9°C.
Teisipäev, 10. november
Öö vastu teisipäeva. Pilves, Lõuna-Eestis pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest vihma. Puhub edela- ja läänetuul 4-10, rannikul puhanguti 14 m/s, hommikuks veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on -2..+4, rannikul kuni 7°C.
Teisipäeval. Pilves selgimistega ilm. Peamiselt Põhja-Eestis ja saartel sajab kohti nõrka vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 3-8, rannikul puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur on 2..7°C.
Kolmapäev, 11. november
Öö vastu kolmapäeva. Vahelduva pilvisusega ilm. Saartel ja rannikul sajab kohati vihma. Puhub lõunakaare tuul 3-8, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on -4..+2, rannikul kuni 5°C.
Kolmapäeval. Lääne poolt alates pilvisus tiheneb. Vihmasadu levib üle maa läänest itta. Sisemaal tuleb sekka ka lörtsi. Puhub lõuna- ja edelatuul, pärastlõunal Loode-Eestis ka läänetuul 5-10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 2..7°C.
Neljapäev, 12. november
Öö vastu neljapäeva. Pilves, üksikute selgimistega ilm. Sajab vihma ja lörtsi. Puhub edelatuul 5-10, puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 0..+6°C.
Neljapäeval. Pilves, üksikute selgimistega ilm. Mitmel pool sajab peamiselt vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 5-10, saartel ja Liivi lahe ääres ka edelatuul 7-12, puhanguti 17 m/s. Õhutemperatuur on 2..6°C.
Läänemere ja Peipsi prognoos
Ilmaprognoos Läänemere kohta 24 tunniks 07:00 UTC 8.11 kuni 07:00 UTC 9.11.2026.
Hoiatusi ei ole.
Sünoptiline ülevaade: Läänemere kohal on kõrgrõhuala põhjaserv.
Läänemere põhjaosa: läänekaare tuul 5-11 m/s, öösel edela- ja läänetuul 5-10, puhanguti 13 m/s. Öösel kohati nõrk vihm, muidu sajuta. Nähtavus enamasti hea, öösel rannikualadel kohati udu.
Soome laht: lääne- ja loode-, öösel edela- ja läänetuul 6-10, puhanguti 13, homme hommikul kuni 15 m/s. Sajuta, homme hommikul kohati nõrk vihm. Nähtavus enamasti hea, öösel rannikualadel kohati udu.
Liivi lahe põhjaosa, Väinameri: lääne- ja loodetuul 5-11 m/s, öösel läänekaare tuul 4-9, puhanguti 12 m/s. Öösel kohati nõrk vihm, muidu sajuta. Nähtavus enamasti hea.
Peipsi järv.
Puhub edela- ja läänetuul 3-8, vastu hommikut puhanguti kuni 12 m/s. Laine kõrgus on 0,5-1,0 m. Olulise sajuta. Nähtavus on enamasti hea. Õhutemperatuur on 4..6°C.
| Koht | Öösel madalaim | Päeval kõrgeim |
|---|---|---|
| Tallinn | 4° Pilves selgimistega | 7° Pilves |
| Jõhvi | 2° Pilves selgimistega | 6° Pilves |
| Tartu | 4° Pilves | 7° Pilves |
| Pärnu | 6° Pilves | 7° Nõrk vihm |
| Kuressaare | 7° Pilves | 9° Nõrk vihm |
| Türi | 3° Pilves | 6° Pilves |
04 Selgitus
Mis on El Niño?
El Niño on Vaikse ookeani ekvaatoriosa soojenemine, mis muudab õhuringlust suurel osal maakerast. See on osa looduslikust tsüklist, mida nimetatakse ENSO-ks.
Tavaliselt puhuvad ekvaatoril idast läände passaattuuled. Need kuhjavad sooja pinnavee ookeani lääneossa Indoneesia ja Austraalia lähedale, kus veepind on umbes pool meetrit kõrgem kui Lõuna-Ameerika rannikul. Ida pool tõuseb sügavusest pinnale külma ja toitainerikast vett.
El Niño ajal passaattuuled nõrgenevad või pöörduvad koguni vastupidiseks. Soe vesi valgub itta, külma vee tõus Peruu ja Ecuadori rannikul lakkab ning pinnavesi soojeneb seal mitu kraadi üle tavalise. Koos sooja veega liigub itta ka äikesepilvede ja paduvihmade ala, mis muudab õhuvoolusid kogu maailmas.
Nimi tähendab hispaania keeles „poisslast“. Peruu kalurid nimetasid nii sooja hoovust, mis jõudis rannikule sageli jõulude paiku.
Tavaolukord
El Niño
-
Passaadid nõrgenevad
Ookeani lääneosas puhuvad mitu päeva tugevad läänetuuled, mis nõrgendavad tavalisi idatuuli.
-
Soe vesi liigub itta
Ookeani sisemuses liiguvad itta Kelvini lained, mis viivad sooja vee Lõuna-Ameerika poole.
-
Vihmade ala nihkub
Äikesepilved ja paduvihmad liiguvad ookeani keskossa, Indoneesia ja Austraalia jäävad kuivemaks.
-
Mõju levib üle maailma
Muutunud õhuvoolud mõjutavad ilma Aasiast Ameerikani. Tugevaim on El Niño tavaliselt novembrist jaanuarini.
- El Niño
- Soe faas. Niño 3.4 kõrvalekalle on vähemalt +0,5 °C ja püsib mitu kuud. Passaadid nõrgenevad, ookeani idaosa soojeneb.
- La Niña
- Külm faas. Kõrvalekalle on −0,5 °C või vähem. Passaadid tugevnevad ja külm vesi ulatub kaugele läände.
- Neutraalne
- Kõrvalekalle jääb −0,5 ja +0,5 °C vahele ning ookean ja atmosfäär on tavaolekus.
- ENSO
- El Niño – lõunaostsillatsioon, kogu tsükli nimi. Ookeani soojenemise ja jahtumisega käib kaasas õhurõhu kõikumine Tahiti ja Darwini (Austraalia) vahel.
05 Mõju
El Niño mõju maailmas
Iga El Niño on isesugune, kuid mõned mustrid korduvad. Enamik neist avaldub põhjapoolkera talvel, mil El Niño on tavaliselt tugevaim. Mida see tähendab Eestile?
-
Sajusem
Peruu ja Ecuador
Paduvihmad, üleujutused ja maalihked. Külma vee tõusu lakkamine vähendab kalapüüki.
-
Kuivem
Indoneesia ja Filipiinid
Tavalisest kuivem, suurem metsa- ja turbatulekahjude oht.
-
Kuivem
Ida-Austraalia
Talvel ja kevadel kuivem, suurem põua- ja tuleoht.
-
Kuivem
India
Suvine mussoon jääb sageli nõrgemaks, põuaoht kasvab.
-
Kuivem
Lõuna-Aafrika
Kuivem ja kuumem suvi (detsember–veebruar), saak kannatab.
-
Sajusem
Ida-Aafrika
Oktoobrist detsembrini sajusem, üleujutuste oht.
-
Sajusem
USA lõunaosa ja Mehhiko
Talv on sajusem ja jahedam.
-
Soojem
Kanada ja USA põhjaosa
Talv on tavalisest pehmem.
-
Kuivem
Brasiilia põhjaosa
Kuivem, Amazonase jõgede veetase võib langeda.
-
Tormid
Troopilised tormid
Atlandi ookeanil vähem orkaane, Vaikse ookeani kesk- ja idaosas rohkem.
Maakera temperatuur. El Niño aastad soojendavad maakera ajutiselt. Tugevatele El Niñodele järgnenud 1998., 2016. ja 2024. aasta püstitasid kõik omal ajal globaalse soojusrekordi.
06 Eesti
El Niño mõju Eestile
Lühidalt: vähe ja ebakindlalt. Eesti ilma kujundavad eelkõige Atlandi ookeanilt saabuvad õhumassid ja Põhja-Atlandi ostsillatsioon. El Niño mõjutab neid vaid kaudselt, seepärast ei saa selle põhjal Eesti aastaaegu ette ennustada.
-
Talv
Talve keskmise temperatuuriga on El Niño seos nõrk. Tugevate El Niñode (1982–83, 1997–98, 2015–16) uuringus leiti, et Põhja-Euroopas oli talve algus pigem pehme, kuid jaanuari alguses pöördus Põhja-Atlandi ostsillatsioon negatiivseks ja jaanuari teises pooles saabus külmahoog.
Allikas: Scientific Reports, 2017
-
Kevad
Tartu Ülikooli klimatoloog Jaak Jaagus leidis seose lõunaostsillatsiooni indeksi ja Eesti kevadiste sademete vahel: El Niño järel kipuvad kevaded sisemaal sajusemad olema. Õhutemperatuuriga olulist seost ei leitud ja rannikul seos puudus.
Allikas: ERR Novaator, 2024
-
Suvi
Suveilma El Niño Eestis märgatavalt ei muuda. Tallinna Ülikooli vanemteaduri Hannes Tõnissoni sõnul mõjutavad meie laiuskraadil ilma kohalikud tegurid sageli rohkem kui El Niño.
Allikas: ERR Novaator
-
Kaudne mõju
El Niñost tingitud põuad ja üleujutused mõjutavad kohvi, kakao, riisi, suhkru ja palmiõli saaki ning võivad jõuda ka Eesti poehindadesse. Reisijal tasub arvestada, et Kagu-Aasias ja Austraalias on oodata kuivemat, Peruus ja Ecuadoris sajusemat ilma.
07 KKK
Korduma kippuvad küsimused
Mis on El Niño lihtsalt öeldes?
El Niño on Vaikse ookeani ekvaatoriosa soojenemine, mis kordub ebaregulaarselt iga kahe kuni seitsme aasta tagant. Passaattuuled nõrgenevad, soe pinnavesi valgub ookeani idaossa ja muutunud õhuvoolud mõjutavad ilma suurel osal maakerast.
Mida tähendab El Niño eesti keeles?
El Niño tähendab hispaania keeles poisslast ja viitab Jeesuslapsele: Peruu kalurid nimetasid nii sooja hoovust, mis saabus rannikule sageli jõulude paiku. Vastandfaasi nimi La Niña tähendab tüdrukut. Eesti tekstides kirjutatakse nime sageli ka ilma tildeta: El Nino.
Kui kaua El Niño kestab?
Tavaliselt 9–12 kuud, mõnikord kuni kaks aastat. Tugevaim on El Niño enamasti novembrist jaanuarini ja järgmisel kevadel see nõrgeneb.
Mis vahe on El Niñol ja La Niñal?
Need on sama tsükli (ENSO) vastandfaasid. El Niño ajal on Vaikse ookeani ekvaatori kesk- ja idaosa tavalisest soojem, La Niña ajal külmem. La Niña ajal passaattuuled tugevnevad ja mõju maailma ilmale on sageli vastupidine.
Kas El Niño toob Eestisse külma või sooja talve?
Kindlat vastust ei ole. Eesti talve kujundavad eelkõige Atlandi ookeanilt saabuvad õhumassid. Tugevate El Niñode talvedel on Põhja-Euroopas täheldatud pehmet talve algust ja külmahoogu jaanuari teises pooles, kuid kogu talve keskmise temperatuuriga on seos nõrk.
Kas 2026. aasta El Niño tuleb rekordiline?
NOAA 10. septembri 2026 hinnangul on 75% tõenäosus, et oktoobris–detsembris ületab sündmus tugevuselt kõik El Niñod alates 1950. aastast, ja üle 90% tõenäosus, et see on väga tugev. Lõplik tugevus selgub pärast tippu, mida oodatakse aasta lõpus.
Kust andmed pärinevad ja kui tihti need uuenevad?
Ilmavaatlused, hoiatused ja prognoos tulevad Keskkonnaagentuurilt (ilmateenistus.ee), El Niño näidud USA ookeani- ja atmosfääriameti NOAA kliimaprognooside keskusest. Sel lehel uuenevad kõik andmed kord päevas kell 13.00. NOAA ise avaldab nädalaindeksi kord nädalas ja ametliku ülevaate kord kuus; hiljem lisandunud ilmahoiatusi näeb lehelt ilmateenistus.ee.
Kas El Niño on seotud kliimasoojenemisega?
El Niño on looduslik nähtus, mida on esinenud tuhandeid aastaid. Kliima soojenemine El Niñot ei tekita, kuid soojemas maailmas võivad selle tagajärjed – kuumalained, põuad ja paduvihmad – olla tugevamad. El Niño aastad tõstavad ajutiselt ka maakera keskmist temperatuuri.